Kultuurileht

Nädala fookus

Kuidas kenitleb riigivõim?

Veebruari alguses täitus Pariisi Grand Palais vaid nädalaks maailma suurimaks vaibaks nimetatud komplektiga, mis oli algselt…

Sitt ajude asemel

Pettumusel on kaks kuju. Esimene võimaldab sul säilitada fantaasiat soovitud asjast, mis on lihtsalt libisenud käest või ehk…

Ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee
Salto arhitektuuribüroo asutajad Maarja Kask ja Ralf Lõoke. Saltot iseloomustab pühendumine, soov saavutada ruumiliselt parim lahendus. Nad arvestavad asukoha ja kultuurikontekstiga ning lisavad sinna alati midagi isikupärast, ootamatut.     
Piia Ruber

Ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee

Maarja Kask: „Kõikvõimalikud nõuded on läinud rangemaks, detailsemaks ja neid on rohkem, aga arhitektuur ei ole sellest paremaks muutunud.“

Sulge

Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?

Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.

Ka sina saad panustada

Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.

Üks uks jäi kinni, koolid teevad plaanid ümber
Illustratsioon: Vecteezy

Üks uks jäi kinni, koolid teevad plaanid ümber

Eesti linnade ja valdade liidu haridusnõuniku Robert Lippini sõnul tähendab sisseastumise infosüsteemi SAIS3 nihkumine, et koolid…
Unistuste elust kiratsemiseni: doktorite mitmekesised karjääriteed
Tartu ülikooli doktoreid promoveeritakse traditsiooniliselt ülikooli aastapäeva aktusel. Värskeid doktoreid ootavad üpris erinevad võimalused ja ülesanded. Pilt pärineb 1. detsembrist 2025.
Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Unistuste elust kiratsemiseni: doktorite mitmekesised karjääriteed

Doktoritöö kaitsmise järel ootavad osa endisi doktorante head eneseteostusvõimalused, teisi aga keerulised valikud…
Urmas Lennuki „Väikevend ja Karlsson katuselt“ jagab lastele headust
Karlssoni (Margus Grosnõi) tegelaskuju võib osale lugejatest/vaatajatest näida lõbus vigurivänt, teistele pahatahtlik kiusupunn.
Foto: Kalev Lilleorg

Urmas Lennuki „Väikevend ja Karlsson katuselt“ jagab lastele headust

Sõnamängud on selle lavastuse üks märksõnu.
Rakvere teatri lavastuses on tegelased muudetud sõbralikumaks…
Vaese jumala teenrid
Rain Soosaar.

Vaese jumala teenrid

Mida peaks silmas pidama noor, kes plaanib doktorantuuri astuda? Esmalt tuleks muidugi omandada realistlik pilt tänapäeva akadeemilisest maailmast…
Äratage tiigri taltsutaja!
Tarmo Loodus.

Äratage tiigri taltsutaja!

SAIS3 ebaõnnestumine on hariduskorralduslik katastroof.
Koolid peavad kogu vastuvõtukorralduse mõne nädalaga ümber tegema, aga me saame sellega hakkama.
Oleme…
1 kommentaar
Kultuuriminister Heidy Purga: Leiame pool miljonit, et lapsed saaksid jätkuvalt teatris ja muuseumis käia
Foto: Kairit Leibold / Scanpix

Kultuuriminister Heidy Purga: Leiame pool miljonit, et lapsed saaksid jätkuvalt teatris ja muuseumis käia

„Praeguseid hindu arvestades võiks kultuuriranitsa summaks olla umbes…
SAIS3 pidurdamine pani koolid kiirkorras varuplaani otsima
Sisseastumiskatsed Viljandi gümnaasiumis.
Foto: Elmo Riig, Sakala

SAIS3 pidurdamine pani koolid kiirkorras varuplaani otsima

Sisseastumise infosüsteemi SAIS3 kasutuselevõtu edasilükkamine tähendab koolidele ja omavalitsustele vajadust vastuvõtt kiiresti ümber korraldada…
Eneli Kindsiko: “Esitame rohkem küsimusi ja mõtleme mõtted lõpuni. Siis läheb ka hariduselu paremaks”
„Olen pärast COVID-i aega oma õpetamist palju muutnud,“ ütleb Tartu ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko. „Olen läinud sokraatilise stiili juurde, arutleme palju. Olen nüüd ka ise klassiruumis õpilane ja tulen sealt iga kord tagasi targemana. Õpin tudengite käest palju. See ongi ideaalne.“
Foto: Sirje Pärismaa

Eneli Kindsiko: “Esitame rohkem küsimusi ja mõtleme mõtted lõpuni. Siis läheb ka hariduselu paremaks”

Kui Eneli Kindsiko palus ühel kohtumisel õpetajail lahutada…
3 kommentaari

Lühikroonika 1-2

3. detsembril 2025 toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu „Seto Instituut 15”. Seto Instituudi ajaloost ja praegusest tegevusest kõneles instituudi…

Olla komi tänapäeva Sõktõvkaris

Maria Fedina. Place, Language, and Belonging: Being Komi in Contemporary Syktyvkar, Komi Republic. (Dissertationes Universitatis Helsingiensis 300/2025.) Helsinki: University of Helsinki, 2025. 162 lk.

Vastuolulised sõjad ja kestev kolonisatsioon neenetsi tundras

Üllatavalt palju soomeugrilasi võtab osa käimasolevast Venemaa vallutussõjast Ukraina vastu….

Albert Razini enesesüütamise juhtum vene meedias

Albert Razin oli keeleteadlane, uurija, ja ta ei tahtnud,et udmurdi keel ja…

Udmurdid ja venelased

Rahvustevahelised suhted kuni Teise maailmasõjani

„Jamali neenetsite filmiseeria”

Sündmusfilm etnograafilise uurimisviisi ja virtuaalse väljana

Vepslastest tehtud filmid ning vepsa kultuuriline enesekuvand filmides

Vepslaste olukord XXI sajandil

Väikerahvad on läbi aegade olnud pigem…

Esimesed teadmised kaovad

Komi välitööde kogemus teeleidmisest, ilmast ja asjade korrast

Organiseeritud punkar Maria Listra
Maria Listra.
Foto Ken Mürk

Organiseeritud punkar Maria Listra

Saame Mariaga kokku MUBAs kohe hommikul, kui mul pole veel tunde ja mõlemal on aega. Maria ilmub…
Laul inimlikkusest. Raamatust “Olku. Laul inimlikkusest”.

Laul inimlikkusest. Raamatust “Olku. Laul inimlikkusest”.

“Olku. Laul inimlikkusest”. Koostaja Helen Eelrand, toimetaja Kristi Kallaste, kaanekujundus Külli Tõnisson, kaanefoto Diana…
Rudolf Tobias. “JOONAS”

Rudolf Tobias. “JOONAS”

2023. aasta sügisel Tallinna Metodisti kirikus salvestatud Rudolf Tobiase “Joonas” jõudis mulluse aasta lõpuks plaadi näol kuulajani,…
Kuidas peatada aega
Aare-Paul Lattik.
Foto erakogu

Kuidas peatada aega

Ehk olete tähele pannud, et mida vanemaks saate, seda kiiremini hakkab aeg jooksma. Mulle oli murdehetk, kui sain…
Eesti keelpillimängijate konkurss 2025 – areng käib lainetena
Konkursi esikoha võitja Triinu Piirsalu koos ERSO ja Arvo Volmeriga.
Foto Rene Jakobson

Eesti keelpillimängijate konkurss 2025 – areng käib lainetena

Vabariiklikud konkursid on olulised ja on hea meel, et nad toimuvad nüüd väga…
Neli aastakümmet orelituultest toodud helidega
Avakontserdil säranud puhkpillimängijad ja organistid (keskel) Kadri Toomoja ja Andres Uibo.
Foto Endel Apsalon

Neli aastakümmet orelituultest toodud helidega

XL rahvusvaheline Niguliste orelinädal 1.–7. I 2026: 7 õhtust kontserti, igapäevased loengud “Kunst ja muusika”…
Pantokraatori ajalaulud

Pantokraatori ajalaulud

Ansambli Pantokraator muusika on minu jaoks sügisene. See on üks neid tõhusaid vahendeid, millega eluringi paratamatult kuuluvat ja…

Chat of all trades

Kaur Riismaa: „Väsinud valguse teooria”.

Intervjuu: Sädemed kivide kokkulöömisest

Heneliis Notton (sünd. 2001) kirjutab ja kureerib – mõlemat väga erisugustes kontekstides. Tema…

Katkuemad

See pidi olema õige plats. Ta suunas telefoni valgusvihu hauakivile, märg graniit läikis, sellele graveeritud kirja oli halb näha….

Hullumeelsuse lehekülg

Misasi see on, et augusti lõpus on lehed juba kollased, lendlevad juhuslikus tuulehoos nagu pöörased, maanduvad teeservadesse…

Pikk elu kirjanduses

Lehte Hainsalu: „Õpetaja 12. Uluotsa maja”.

1 kommentaar

„olen hull ex keegi ei usuks mind“

Triin Soomets näitab luulekogus „Jäälind“, kuidas naiste elu meestega ei ole tihti mitte lihtsalt raske või nõme, vaid lausa eluohtlik.

Mõrtsukate kevadpäevad

Eesti ei pea pürgima putukaks kurjuse väilas. See ei ole paratamatus.

„Eluterved etnotsentristid“

Ei läinud nädalatki, kui pumppüssiga transsoolisi ja homoseksuaalseid lapsi maha nottima õhutanud Kris Kärneri eest…

Järved, lossid ja mereröövlite varandus

Kui väikelapsega ringi liikuda, muutub kõik mänguväljakuks – tänav, mets, park, purskkaev, väljak…

Ajastu südametunnistus. Viimse vereni

Maarja Kangro on moraalse imperatiivi kehtestaja, tema imperatiiv on kategooriline ja halastamatu. Vaata peeglisse, raisk, nõuab ta, vaata!

Kui tunded teevad liiga kõva häält

„Salalaekast“ on nii lapsel kui ka täiskasvanul abi keeruliste tundmuste märkamisel ja mõtestamisel.

Väga privilegeeritud surm

Simone de Beauvoiri „Väga kerge surm“ ei ole pelgalt poliitiline seisukohavõtt ja kirjanduslik meistriteos, vaid üldinimlik lugu leinast.

Novelliauhinna said Silvia Urgas ja fs

2. märtsil, Friedebert Tuglase 140. sünni­aastapäeval anti Underi ja Tuglase kirjandusinstituudi muuseumis üle Tuglase novelliauhinnad….

Kuidas hakkama saada Béla Tarrist maha jäänud maailma(de)ga?

Béla Tarri filmides pole sõnal ega dialoogil suurt kohta ega ausalt öeldes ka mõtet. See ei tähenda, et ta tegelastel ei võiks olla sügavaid mõttekäike.

Mees, kes ühendas žanreid. Grigori Kromanov 100

Grigori Kromanovi ja Mati Põldre koostöös sündis 1969. aastal tunnipikkune dokumentaalfilm „Meie Artur“, mis erines kõigist seni Eestis tehtud dokumentaalfilmidest.

Kuidas mäletada läinud põlvede valu?

Mascha Schilinski: „Filmi neli tüdrukut või naist elavad eri aegadel ja igal ajal on neile omad piirangud, ometigi on naiste allasurumises näha korduvat mustrit.“

Ohtlik Vilnius

Vilniuse lühifilmide festival 21. – 27. jaanuarini.

Ma kannan neid eneses

Ma kannan neid eneses

Kairi Look
„Tantsi tolm põrandast“
Loomingu Raamatukogu, nr 1–3, 2025
„Uni, tule, uni, tule uksest sisse, tule mede lapse silma sisse,…
“Ma sündisin päeva” jt luuletusi

“Ma sündisin päeva” jt luuletusi

Ma sündisin päeva
Ma sündisin päeva milles polnud sõnu
kõik mõtted mõlgutatud
kõik laused röögitud
see oli detsembrikuu seitsmes päev
seitsmes…
HETKED: KEVAD SUVI SÜGIS TALV

HETKED: KEVAD SUVI SÜGIS TALV

Eilegi hakkas vihmapiisakesi tulema (on suur põud ja oodatakse
pikisilmi vihma), kummardasin kolm korda maani (Jumalale),
panin õlilambi põlema.[1]
Ilus…
“Naiseiga roogib tüdrukut” jt luuletusi

“Naiseiga roogib tüdrukut” jt luuletusi

*
Naiseiga roogib tüdrukut,
nagu vast tapetud kala,
veritseb ja roojab, labane loom,
valust räusates ta sõimab müstilist,
olematut looja sarnast…
„Le sursis“ ehk Katastroof, mis lükati järgmisesse septembrisse

„Le sursis“ ehk Katastroof, mis lükati järgmisesse septembrisse

Jean-Paul Sartre
„Le sursis“
Éditions Gallimard, 1972
Viimasel ajal on mul eesti kultuurimaastikku ning Värsket Rõhku…
“168” jt luuletusi

“168” jt luuletusi

168
Kadunud päev. Nii väsinud. Homme ei
mäleta sellest hetkegi.
Kirun oma elu, ilma et ettepanekuid
teeks. Tulevik. Ma lähen suvel ära.
Kui…
Leinapäevik aastast 2021

Leinapäevik aastast 2021

istusin pehmes tugitoolis, mis sel päeval tundus kõige ebamugavam koht üldse. umbes nagu bussijaama pingid. valus oli füüsiliselt…
“kik suve aa” jt luuletusi

“kik suve aa” jt luuletusi

*
kik suve aa
sammuve salasirgu katuselekil
sõs tulep vihm
ja võtap tyy endä pääle
tõisel puul sedä katust
miu puul
lämmi valguse kähen
miu…

MÄRKMEID FESTIVALIPÄEVIKUST

VIII varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval” 22. XI–30. 11. 2025

B + B = 200

U: ja Ludensemble’i ühiskontsert „Boulez 100/Berio 100” 29. XI MUBA suures saalis. Esinejad: solistid Taavi Kerikmäe (klaver), Talvi Hunt…

KÜSIMUSTE DIAGONAAL: KUNSTIARUTELU RISKID EESTI RAHVUSBALLETIS

Balletiõhtu „Forsythe & Looris”

William Forsythe’i ballett „In the Middle, Somewhat…

MIDA ROHKEM, SEDA UHKEM?

Festivalid „Ümberlülitus” (14.–18. V 2025 Tartus) ja „SAAL biennaal” (21.–30. VIII Tallinnas)

PERSONA GRATA LIISA HÕBEPAPPEL

Kuidas sa  muusika juurde jõudsid?

Ma õppisin Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis (põhikooli ajal) inglise keele klassis…

VASTAB SERGEI LOZNITSA

Sergei Loznitsa.Allikas: Sergei Loznitsa veebileht

Sergei Loznitsa on Saksamaal ja Leedus elav ukraina režissöör, kes on filmihariduse saanud…

JUHAN TOOMPEAL

Katkend käsil olevast teosest „Juhani evangeelium”

(Algus TMK 2026, nr 1)

Olukord muutub teisel kursusel, kui Heliloojate Majas tuleb 25….

TEATRIVAHT. „VAIKUS” JA „HAMLET”

Valle-Sten Maiste, Meelis Oidsalu ja Madis Kolk räägivad Uku Uusbergi lavastusest „Vaikus” Tallinna Linnateatris…

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus…
Stefan

Stefan

Millal ma teda esimest korda nägin? Ikka vist seal Hamburgi baaris, Grosse Freiheiti tänaval, üle tee venue’st nimega Grosse Freiheit…
Kust lapsed tulevad?

Kust lapsed tulevad?

Tulin poodi viina ostma. Iga kord, kui ostan alkot, on kuidagi imelik olla, sest kardan, et keegi näeb.…
Masinate kultuurist

Masinate kultuurist

Andmepangad on homse entsüklopeedia. Nad ületavad iga oma kasutaja võimed. Nad on postmodernse inimese „loodus“. – Jean-François Lyotard…
Vabrikulapsed masinate varjus

Vabrikulapsed masinate varjus

Masinad on tööstusmaastiku kujutlustes kesksel kohal: nad vuhisevad ja kõrisevad, rebivad ja vedivad, ihuvad töölistele hammast ja…
Noor proosa oma kaasaegset kajastamas

Noor proosa oma kaasaegset kajastamas

Oh mis kena oleks kirjutada ülevaadet, kui meil oleks käepärast võtta viis kuni kümme inimest, kahekümne…
Kangelased ja ärapanijad

Kangelased ja ärapanijad

Andrus Kasemaa. Minu kangelased. Tallinn: Varrak, 2025. 294 lk. 26.99 €.
Mõne aja eest pidin käigu pealt mõtestama, mida…
Lauluesä ümärigu tähtpäävä

Lauluesä ümärigu tähtpäävä

Timahava suvõl tulõ kats ümärikku tähtpäivä, miä omma köüdedü 44 aastakka Võro liinatohtrõn tüütänü rahvaeeposõ autori Kreutzwaldiga.…
Vahtsõnõ võru keele klubi Tal’na Võru seltsin

Vahtsõnõ võru keele klubi Tal’na Võru seltsin

Tal’na Võru seltsil om 12. radokuu pääväst võru keele klubi lõugahusõga «Kõnõlõmi uman keelen». Klubi…
Võrokõsõ saiva Jutuprõmmul võidu 

Võrokõsõ saiva Jutuprõmmul võidu 

10. radokuul oll’ Tarton Vilde ja Vine lokaalin Eesti Rahvakultuuri Keskusõ ja TarSlämmi kuuntüün sündünü Jutuprõmm.…
Ilvese Aapo: püvvä eesti ja võro kiilt vii pääl hoita

Ilvese Aapo: püvvä eesti ja võro kiilt vii pääl hoita

Räpinä mehe ILVESE AAPO jalajälg kultuurin om nii sükäv, et sinnä astmisõs tulõ vähembält…
Kiri Võrolt. Nostalgia

Kiri Võrolt. Nostalgia

Olõ jõudnu säändsehe ikkä, kon mullõ tunnus, et kõgõ ägedämb ja vägevämb om mu elon joba olnu. Kae…
Lauri Varju: kõgõ suurõmb tunnustus om, ku latsõ ja latsõlatsõ su tüüd edesi veevä

Lauri Varju: kõgõ suurõmb tunnustus om, ku latsõ ja latsõlatsõ su tüüd edesi veevä

Mitte õnnõ võrokõisi, a ka hulga eestläisi silmänägemist avitas terräv…
Avvomärgi saaja Rüga Pille

Avvomärgi saaja Rüga Pille

Pille tull’ umal aol Peri kuuli luudusainidõ oppajas. Sai kümme aastakka olla Vilde kolhoosin sekretär-as’aõiõndaja kah. Parhillast…
Mooska rahvas Norramaal sannakäräjil

Mooska rahvas Norramaal sannakäräjil

Norramaal oll’ 6.–8. radokuud Norra sannarahva (Norges Badstulaug) kärräi. Ollimi küllä kutsudu ja kõnõlimi Vana-Võromaa savvusannakombist,…

RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID

I. SISSEJUHATUS

Laialdane üleminek vabarõivastusele (casual wear free dress…

FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT

Finis nihili on esimene Madis Kõivu näidend, mida lugesin. Kunagi 1990. aastate teisel poolel andis…

KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE

Eesti Vabariigi president, eesti raamatu aasta patroon EESTI KIRJANDUSE PÄEVAL 30. JAANUARIL 2025 PÄIKESETÕUSUL TARTU TOOMEMÄEL…

KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS

Kirjandus selle sõna loomulikus tähenduses on kogu kirjapandud sõnade, lausete ja lugude maailm, mille algus…

NULLPUNKTIS

Sinivalge tramm vähendas kiirust ja kitsal valgustablool välkusid sõnad: Genbaku Dome-mae. Seejärel kuulutati peatust ka inglise keeles: Atomic Bomb…

KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett

Meeliste ei saanud rahu. Jälle helises telefon. Ta kuulas kannatlikult. Harald Imeline on linnas ja läheb…

Talv 2025

2025. aasta lõpus tähistame Eesti kunsti ja visuaalkultuuri kvartaliajakirja 25. sünnipäeva, veerandsajanditaguse avanumbri (1/2000) ilmumist. Otsustasime, et kõige tagasihoidlikum…

Kunst, koguja ja sõltuvus

24. V–19. X 2025
Mikkeli muuseum
“Kunstisõltuvus. Reigo Kuivjõgi kunstikogu”
Kuraator: Aleksander Metsamärt
Iga erakogu näitus on ka näitus kunstikogujast…

Intervjuu Taavi Suisaluga

5. IX–5. X 2025
Tartu Kunstimaja suur saal
“Arktika saatkond”
Kaire Nurk (KN): Ajal, kui sotsiaalmeedia kihab tehisintellekti genereeritud…

Graafika üldpilt – uusi tehnikaid soosiv ja mänguline

17. IX–16. X 2025
ARS Projektiruum
Eesti nüüdisgraafika konkurss-näitus “Wiiralti preemia näitus 2025”
Kunstnikud:…
Kultuurileht