Kultuurileht
E-ajakirjade tellijatele
Meie e-ajakirjad on nüüd leitavad veebilehelt
Nädala fookus
Kuidas kenitleb riigivõim?
Veebruari alguses täitus Pariisi Grand Palais vaid nädalaks maailma suurimaks vaibaks nimetatud komplektiga, mis oli algselt…
Sitt ajude asemel
Pettumusel on kaks kuju. Esimene võimaldab sul säilitada fantaasiat soovitud asjast, mis on lihtsalt libisenud käest või ehk…

Ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee
Maarja Kask: „Kõikvõimalikud nõuded on läinud rangemaks, detailsemaks ja neid on rohkem, aga arhitektuur ei ole sellest paremaks muutunud.“
Peatoimetaja valik
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.

Üks uks jäi kinni, koolid teevad plaanid ümber

Unistuste elust kiratsemiseni: doktorite mitmekesised karjääriteed

Urmas Lennuki „Väikevend ja Karlsson katuselt“ jagab lastele headust
Rakvere teatri lavastuses on tegelased muudetud sõbralikumaks…

Vaese jumala teenrid

Äratage tiigri taltsutaja!
Koolid peavad kogu vastuvõtukorralduse mõne nädalaga ümber tegema, aga me saame sellega hakkama.
Oleme…

Kultuuriminister Heidy Purga: Leiame pool miljonit, et lapsed saaksid jätkuvalt teatris ja muuseumis käia

SAIS3 pidurdamine pani koolid kiirkorras varuplaani otsima

Eneli Kindsiko: “Esitame rohkem küsimusi ja mõtleme mõtted lõpuni. Siis läheb ka hariduselu paremaks”
Lühikroonika 1-2
3. detsembril 2025 toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu „Seto Instituut 15”. Seto Instituudi ajaloost ja praegusest tegevusest kõneles instituudi…
Olla komi tänapäeva Sõktõvkaris
Maria Fedina. Place, Language, and Belonging: Being Komi in Contemporary Syktyvkar, Komi Republic. (Dissertationes Universitatis Helsingiensis 300/2025.) Helsinki: University of Helsinki, 2025. 162 lk.
Vastuolulised sõjad ja kestev kolonisatsioon neenetsi tundras
Üllatavalt palju soomeugrilasi võtab osa käimasolevast Venemaa vallutussõjast Ukraina vastu….
Albert Razini enesesüütamise juhtum vene meedias
Albert Razin oli keeleteadlane, uurija, ja ta ei tahtnud,et udmurdi keel ja…
„Jamali neenetsite filmiseeria”
Sündmusfilm etnograafilise uurimisviisi ja virtuaalse väljana
Vepslastest tehtud filmid ning vepsa kultuuriline enesekuvand filmides
Vepslaste olukord XXI sajandil
Väikerahvad on läbi aegade olnud pigem…
Esimesed teadmised kaovad
Komi välitööde kogemus teeleidmisest, ilmast ja asjade korrast

Organiseeritud punkar Maria Listra

Laul inimlikkusest. Raamatust “Olku. Laul inimlikkusest”.

Rudolf Tobias. “JOONAS”

“EDUARD TUBIN. CHAMBER MUSIC”. Triin Ruubel (violin), Xandi van Dijk (viola), Theodor Sink (violoncello), Kärt Ruubel (piano).

Kuidas peatada aega

Eesti keelpillimängijate konkurss 2025 – areng käib lainetena

Neli aastakümmet orelituultest toodud helidega

Pantokraatori ajalaulud
Intervjuu: Sädemed kivide kokkulöömisest
Heneliis Notton (sünd. 2001) kirjutab ja kureerib – mõlemat väga erisugustes kontekstides. Tema…
Katkuemad
See pidi olema õige plats. Ta suunas telefoni valgusvihu hauakivile, märg graniit läikis, sellele graveeritud kirja oli halb näha….
Hullumeelsuse lehekülg
Misasi see on, et augusti lõpus on lehed juba kollased, lendlevad juhuslikus tuulehoos nagu pöörased, maanduvad teeservadesse…
„olen hull ex keegi ei usuks mind“
Triin Soomets näitab luulekogus „Jäälind“, kuidas naiste elu meestega ei ole tihti mitte lihtsalt raske või nõme, vaid lausa eluohtlik.
Mõrtsukate kevadpäevad
Eesti ei pea pürgima putukaks kurjuse väilas. See ei ole paratamatus.
„Eluterved etnotsentristid“
Ei läinud nädalatki, kui pumppüssiga transsoolisi ja homoseksuaalseid lapsi maha nottima õhutanud Kris Kärneri eest…
Järved, lossid ja mereröövlite varandus
Kui väikelapsega ringi liikuda, muutub kõik mänguväljakuks – tänav, mets, park, purskkaev, väljak…
Ajastu südametunnistus. Viimse vereni
Maarja Kangro on moraalse imperatiivi kehtestaja, tema imperatiiv on kategooriline ja halastamatu. Vaata peeglisse, raisk, nõuab ta, vaata!
Kui tunded teevad liiga kõva häält
„Salalaekast“ on nii lapsel kui ka täiskasvanul abi keeruliste tundmuste märkamisel ja mõtestamisel.
Väga privilegeeritud surm
Simone de Beauvoiri „Väga kerge surm“ ei ole pelgalt poliitiline seisukohavõtt ja kirjanduslik meistriteos, vaid üldinimlik lugu leinast.
Novelliauhinna said Silvia Urgas ja fs
2. märtsil, Friedebert Tuglase 140. sünniaastapäeval anti Underi ja Tuglase kirjandusinstituudi muuseumis üle Tuglase novelliauhinnad….
Kuidas hakkama saada Béla Tarrist maha jäänud maailma(de)ga?
Béla Tarri filmides pole sõnal ega dialoogil suurt kohta ega ausalt öeldes ka mõtet. See ei tähenda, et ta tegelastel ei võiks olla sügavaid mõttekäike.
Mees, kes ühendas žanreid. Grigori Kromanov 100
Grigori Kromanovi ja Mati Põldre koostöös sündis 1969. aastal tunnipikkune dokumentaalfilm „Meie Artur“, mis erines kõigist seni Eestis tehtud dokumentaalfilmidest.
Kuidas mäletada läinud põlvede valu?
Mascha Schilinski: „Filmi neli tüdrukut või naist elavad eri aegadel ja igal ajal on neile omad piirangud, ometigi on naiste allasurumises näha korduvat mustrit.“

Kui nutisõrmusest saab isand

Pelapäevik: Pilguheit esimestele Eesti videomängudele

Pimedusest valgustatud ja ühiskonnast haavatud

Kui ajaloost saab relv. Intervjuu Euroopa Solidaarsuskeskuse asedirektori Jacek Kołtaniga

Arvustus: Kohanemise koreograafia

USA – välispoliitiline kiskja

Minu Eesti. Valge mehe tume paradiis

Kiirkohting: Triinu Kree

Miks lapsed vajavad linnaloodust

Ma kannan neid eneses
„Tantsi tolm põrandast“
Loomingu Raamatukogu, nr 1–3, 2025
„Uni, tule, uni, tule uksest sisse, tule mede lapse silma sisse,…

“Ma sündisin päeva” jt luuletusi
Ma sündisin päeva milles polnud sõnu
kõik mõtted mõlgutatud
kõik laused röögitud
see oli detsembrikuu seitsmes päev
seitsmes…

HETKED: KEVAD SUVI SÜGIS TALV
pikisilmi vihma), kummardasin kolm korda maani (Jumalale),
panin õlilambi põlema.[1]
Ilus…

“Naiseiga roogib tüdrukut” jt luuletusi
Naiseiga roogib tüdrukut,
nagu vast tapetud kala,
veritseb ja roojab, labane loom,
valust räusates ta sõimab müstilist,
olematut looja sarnast…

„Le sursis“ ehk Katastroof, mis lükati järgmisesse septembrisse
„Le sursis“
Éditions Gallimard, 1972
Viimasel ajal on mul eesti kultuurimaastikku ning Värsket Rõhku…

“168” jt luuletusi
Kadunud päev. Nii väsinud. Homme ei
mäleta sellest hetkegi.
Kirun oma elu, ilma et ettepanekuid
teeks. Tulevik. Ma lähen suvel ära.
Kui…

Leinapäevik aastast 2021

“kik suve aa” jt luuletusi
kik suve aa
sammuve salasirgu katuselekil
sõs tulep vihm
ja võtap tyy endä pääle
tõisel puul sedä katust
miu puul
lämmi valguse kähen
miu…
MÄRKMEID FESTIVALIPÄEVIKUST
VIII varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval” 22. XI–30. 11. 2025
B + B = 200
U: ja Ludensemble’i ühiskontsert „Boulez 100/Berio 100” 29. XI MUBA suures saalis. Esinejad: solistid Taavi Kerikmäe (klaver), Talvi Hunt…
KÜSIMUSTE DIAGONAAL: KUNSTIARUTELU RISKID EESTI RAHVUSBALLETIS
Balletiõhtu „Forsythe & Looris”
William Forsythe’i ballett „In the Middle, Somewhat…
MIDA ROHKEM, SEDA UHKEM?
Festivalid „Ümberlülitus” (14.–18. V 2025 Tartus) ja „SAAL biennaal” (21.–30. VIII Tallinnas)
PERSONA GRATA LIISA HÕBEPAPPEL
Kuidas sa muusika juurde jõudsid?
Ma õppisin Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis (põhikooli ajal) inglise keele klassis…
VASTAB SERGEI LOZNITSA
Sergei Loznitsa.Allikas: Sergei Loznitsa veebileht
Sergei Loznitsa on Saksamaal ja Leedus elav ukraina režissöör, kes on filmihariduse saanud…
JUHAN TOOMPEAL
Katkend käsil olevast teosest „Juhani evangeelium”
(Algus TMK 2026, nr 1)
Olukord muutub teisel kursusel, kui Heliloojate Majas tuleb 25….
TEATRIVAHT. „VAIKUS” JA „HAMLET”
Valle-Sten Maiste, Meelis Oidsalu ja Madis Kolk räägivad Uku Uusbergi lavastusest „Vaikus” Tallinna Linnateatris…

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kust lapsed tulevad?

Masinate kultuurist

Vabrikulapsed masinate varjus

Noor proosa oma kaasaegset kajastamas

Kangelased ja ärapanijad
Mõne aja eest pidin käigu pealt mõtestama, mida…

Lauluesä ümärigu tähtpäävä

Vahtsõnõ võru keele klubi Tal’na Võru seltsin

Võrokõsõ saiva Jutuprõmmul võidu

Ilvese Aapo: püvvä eesti ja võro kiilt vii pääl hoita

Kiri Võrolt. Nostalgia

Lauri Varju: kõgõ suurõmb tunnustus om, ku latsõ ja latsõlatsõ su tüüd edesi veevä

Avvomärgi saaja Rüga Pille

Mooska rahvas Norramaal sannakäräjil
RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID
I. SISSEJUHATUS
Laialdane üleminek vabarõivastusele (casual wear free dress…
FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT
Finis nihili on esimene Madis Kõivu näidend, mida lugesin. Kunagi 1990. aastate teisel poolel andis…
KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE
Eesti Vabariigi president, eesti raamatu aasta patroon EESTI KIRJANDUSE PÄEVAL 30. JAANUARIL 2025 PÄIKESETÕUSUL TARTU TOOMEMÄEL…
KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS
Kirjandus selle sõna loomulikus tähenduses on kogu kirjapandud sõnade, lausete ja lugude maailm, mille algus…
NULLPUNKTIS
Sinivalge tramm vähendas kiirust ja kitsal valgustablool välkusid sõnad: Genbaku Dome-mae. Seejärel kuulutati peatust ka inglise keeles: Atomic Bomb…
KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett
Meeliste ei saanud rahu. Jälle helises telefon. Ta kuulas kannatlikult. Harald Imeline on linnas ja läheb…
Talv 2025
Eesti kunsti- ja visuaalkultuuri kvartaliajakiri Kunst.ee – esimene veerandsada
Kunst, koguja ja sõltuvus
Mikkeli muuseum
“Kunstisõltuvus. Reigo Kuivjõgi kunstikogu”
Kuraator: Aleksander Metsamärt
Iga erakogu näitus on ka näitus kunstikogujast…
Intervjuu Taavi Suisaluga
Tartu Kunstimaja suur saal
“Arktika saatkond”
Kaire Nurk (KN): Ajal, kui sotsiaalmeedia kihab tehisintellekti genereeritud…
Graafika üldpilt – uusi tehnikaid soosiv ja mänguline
ARS Projektiruum
Eesti nüüdisgraafika konkurss-näitus “Wiiralti preemia näitus 2025”
Kunstnikud:…
Triin Soometsa „Jäälind“ lugejamulje
„Loomingu Raamatukogu selle aasta esimene raamat on jällegi midagi sellist, mis võiks laiemat lugejaskonda kõnetada: seekord siis sirgjooneline luule ebatervetest paarisuhetest. Kujutan ette, et ükskõikseks ei jäta see ühtki lugejat, ning küllap on selliseid, kes hakkavad autorit materdama – umbes…
Andrei Ivanovi „Päevad“ lugejamuljeid
„Melanhoolia on light. Selles pole küsimus. Küsimus, kas Ivanovi tekstid on ka masohhistlikud, on raskem. Loomulikult on. Jeekim, kui palju on kirjanikke, kes kirjutavad sellepärast, et nad saavad. Tänapäeval on lihtne raamatuid välja anda, ja mingid mõtted ikka pähe tulevad. Pannakse…
Presidendi raamatuklubi – Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“
Kultuurisaates Presidendi raamatuklubi on vaatluse all läti kirjandus läbi Guntis Berelise jutukogu. Külas on tõlkijad Contra ja Ilze Talberga ning läti kirjanduse raamatuklubi. Vaata või loe siit.
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →

Kultuuriline sulgumine, mälu koloniseerimine ja tehisaru-rahvalaulikud 2.0
Rein Raud: „Kogu aeg arvati, et tulevad robotid, hakkavad põrandaid pesema ja inimesed saavad tegeleda kunsti, luuletamise ja heliloominguga. Vastupidi, inimesed on need, kes hakkavad koristama ja hooldama, et robot saaks „loominguga“ tegeleda.“

„Eesti põnevad legendid ja pärimused“

Millal minna püha kallale?
Fionntán de Brún kirjeldab maailma, kus moraalne mugavus ei ole enam võimalik, ning näitab, et õigupoolest elame „koletise kõhus“ igal ajal.

Ukraina luule avardumine. Kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga
Kuidas leida toimuva kirjeldamiseks õiged sõnad ja kas kirjandus on alati hea vahend?
Film →

Torm kajakambris
End uhkusega üheks maailma poliitilisemaks filmifestivaliks pidanud „Berlinale“ on nüüd langenud iseenda taktika ohvriks, sest avalikkus ei soovi arutelu, vaid skandaali.

Terrorist ja pühak
Óliver Laxe: „Ma olen visuaalkujundite looja. Usun, et visuaalid on ühed maagilised ja kummalised asjad, mille kaudu inimese siseelu väga sügavalt kõnetada.“

Kas trofee või inimene?
„Meie Erika“ on üks parajalt hea eesti film. Mitte suurepärane, puudusteta ega kuldmedalivääriline, aga hea sellegipoolest.

Raine Karp arhitektuuris ja filmis
Karbi skaalaks on iidsed kultuurid ja sajandite tarkused. Omal ajal linnahallist kirjutades tõi ta paralleeliks Jaapani Sho-Hondo hiidtempli, mis lammutati, kuna oli häirivalt suurejooneline.

Presidendid, klounid ja doping. Eesti dokiaasta 2025

„Meie Erika“ režissöör German Golub: oleme väike riik, aga see ei tähenda, et me ei saa head asja teha

Maavälised tõed
Lembit Peterson: „Mulle tundub, et „Hukkunud Alpinisti hotell“ on huvitav ja intrigeeriv film ning paneb suurte küsimuste üle mõtlema.“

Teekonnafilm folkzombidest
Taavi Aruse dokumentaalfilm „Puuluup. Kaablid autos veel“ on raamitud rännakufilmina, aga selle käigus kerkivad esile hoopis tõsisemad teemad.

Subkultuuride jäädvustaja
Taavi Arus: „Puuluubiga tuuritades ja väga seinast seina publikut nähes sain aru, kui osavad ja profid nad on. Ei mäleta ühtegi kontserti, kus nad poleks publikut kätte saanud.“

Pööraselt armunud loodusesse
Vincent Munier: „Rahulepingu sõlmimine loomadega on sama keeruline nagu maailmas sõdade lõpetamine.“

PÖFFI BALTI MÄNGUFILMIDE PROGRAMM 2025

ALI ASGARI: Lepin sellega, mis võib filmitegemisega kaasneda, kui osaga oma tööst
Kõnelen stsenaristi, režissööri ja produtsendi Ali Asgariga tema loomingust ja…
Haridus ja teadus →

Ökoloog, kes on avardanud arusaama elurikkusest
Teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel on viinud Eesti ökoloogia maailma tippu, tema arendatud liikide koosesinemiste kontseptsioonid on märkimisväärselt mõjutanud ökoloogilise teooria arengut.

Higgsi boson, viimane pusletükk osakestefüüsika standardmudelis

Teismeline soovib end vaktsineerida? Ema ei luba, ministeerium küll

Koduõpe: kas paremini kaitstud lapsed või rohkem bürokraatiat?

Üleminekuklasside õpetajad: reaalsus on kainestav

EKI: ei osatud ette näha seda, kui eriilmelised on koolid

Mõnikord vajab vene laps tunnis tellinguid

KÕRVALPILK ⟩ Mark Soosaar: loeb õpetaja, mitte õppeaine

Esa Saarinen: „Õppimise sihiks olgu täisvereline elu“
Suur-Soome varjus
Hinnangutest Ilmari Mannineni teadustööle
(Manninen 1929a: 240)
Mis olid Helsingi ülikooli esimesele soome-ugri etnograafia professorile Uuno Taavi Sireliusele…
Soome-ugri kogemus ja kohanemine
Saatesõna

Haridus ühiskonna peeglis: ebavõrdsus süveneb ja andmed seisavad kasutamata
Muusika →

Teekond ja jats
Võib-olla oli efekt sama ka Pärnus ja Tallinnas, kuid talveunes tukkunud Tartu publikule tõi Aavik Duo kaasa korraliku sahmaka särtsu, oli kui esimene kevadekuulutus.
Isikupärased omailmad õnnestunud esituses
Kõik M4GNETi 24. veebruari kavas kõlanud teosed kõnetasid publikut ka üksnes muusikalise teostuse pinnalt – sedavõrd õnnestunud olid teoste terviklahendused.

Lennukad unesekventsid
Madli Marje Gildemanni album on mitmekülgne ning väga terviklik kogumik loomefaasist, millele on inspiratsiooni andnud nii looduslikud protsessid kui ka helilooja külluslik fantaasia.

Rahvale tröösti
Maria Faustil on julgust ja vastutustunnet kirjutada muusikat ühiskonna probleemidele tähelepanu pööramiseks.
Viies sõjatalv
Üheks veebruarikuu kontserdielu tipphetkeks võib pidada Marcel Johannes Kitse ja Sten Heinoja õhtut Beethoveni viie tšellosonaadiga.

Vaiko Epliku lauludest ja muust pea kahekümnest suust*
Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu muusikaline sõprus on kestnud 17 aastat ning sõbrapäeval neid kokku viinud lauluga kontsert lõpetada oli igati hea mõte.
Milline õnn on tohtida kuulata
Need neli muusikaõpetajat, kes tulid oma koolikooriga „Tuljakule“, võivad endale koolivaheajal lubada ühe päeva spaas – õigemini võiks kool neile spaa kinkekaardi välja teha.
Segakooride kõrval…

Vaateväli avardus taas
„Mustonenfest“ pakkus uskumatult avara vaate muusikaloole: esindatud olid nii populaarsed kui ka vähem tuntud leheküljed, tagasivaated aegade taha ja värsked helitööd.
Rohkem suhtlust publikuga

Kuidas elad, „Libahunt“?
Ei tea, kas igal generatsioonil peaks olema oma „Libahunt“, kuid ühte „Libahunti“ näib seekord mahtuvat igatahes suurepärane läbilõige mitmest põlvkonnast.

Serialismi sisepeegeldused. Festivali “AFEKT” lõppkontserdist “Boulez 100”.

Kuidas jagada vaimustust?
Kultuuriministeeriumi loovuurimuse programmis läbi viidud projekt ja selle tulemused
Teater →

Lastel puudub norm
Tegelased on sügavalt läbi tunnetatud, lavastaja on terviku pannud imeliselt helisema, kunstnikutöö, heli ja valgus loovad eluterve maailma, kuhu tahaks kuuluda.

Eesti teatri auhindade nominendid 2025. aasta loomingu või pikaaegse silmapaistva töö eest
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Tallinna Linnateatris. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.

Kaasav performance-ooper
Kui lavastuse „Võit Päikese üle“ kontseptsioon ja stiil tulevad pigem kaasa Saksa trupiga Showcase Beat Le Mot, siis Von Krahli teatri noored näitlejad annavad etenduse kui terviku õnnestumisse suurema panuse.

Naise õigus õiglusele
Austraalia näitekirjaniku Suzie Milleri näidendis „Prima facie“ vaadeldakse seksuaalkuritegu ja selle käsitlust Briti õigusaktides: algul advokaadi, seejärel ohvri pilgu läbi.

Mis asjaga sa sinise persega kärbseid tapad?
Julmus ja hoolimatus on Martin McDonagh’l alati sedavõrd üle võlli keeratud, et ajab naerma, kuid selle varjus avaldub hoopis vastupidine: hoolimine, armastus ja üksteise hoidmine.

„Semud ja sellid“ loob kõige pisematele kontakti kaduva maailmaga
Enamik väikestest vaatajatest jäi pärast etenduse…

TEATRIVAHT. „SÜGISSONAAT” JA „KASTEPUNKT”

Järgmine hommik kui fotograafi kolmas võimalus
„Verejälje“ vaata et kõige nauditavam osa on teksti läbistav sardooniline huumor, ehtbritilikult mõjuv verbaalne vaimukus, mida toonitab kõrvatorkavalt stiilne tõlge eesti keelde.

Juudi huumoriga eluraskuste vastu
Iisraeli näitekirjanik, stsenarist ja näitleja Noa Lazar-Keinan: „Näidend „Lühis“ on inspireeritud esimesest mu poja autismispektri häire diagnoosile järgnenud aastast minu peres.“

Ega me kellestki mööda vaadanud?
Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinani „Lühis“ on lugu perest, kes peab oma „katkise“ lapse parandamise asemel ise muutuma.

Peeglivaba pühapäev ja hingepeeglisse vaatav teatripäev
Noored jälgisid teatrisaalis pingsalt kaasa elades,…

Kunst(ipoliitika) kusagil keskel, kergelt kergitatud
William Forsythe mängib vormiga, Linnar Looris vallatleb sisuga – ja kui esimene lükkas vormi keha piirile, siis teine tõukas sisu hea maitse serva.
Kunst →

Pisarad kaotatud kujutlusvõime ajastul
Mis oleks, kui jätaksime tehnoloogia antropomorfiseerimata ja suruksime Pygmalioni eneses päriselt alla?
Kunstivaldkonna rahastamist ei päästa muu kui kapitaalremont (jah, jätkuvalt)
Kunstis on teravaimad kaks probleemi: vabakutseliste töötingimused ja jätkusuutlike tegevustoetuste puudus.

Reaalsuse kõrb võtab võimust
Anders Härm: „Tehisaru tulek on lihtsalt järgmine aste üleüldises digikultuuri arengu loos.“

Klassitsist Corbijn
Anton Corbijni visioon muusikast on terviklik ja humanistlik – seda vaatamata sellele, et inimesed, kellele ta otsa vaatab, kujutavad endast tihti kolossaalseid kommertsprojekte.

Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad
Jaan Elkeni näitus jätkab autori teed ajatutel abstraktsetel radadel, kuid loob tingimused ka ajakajaliseks enesepeegelduseks.

Kuidas heita end ruumi?
Ehkki näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ pealkiri seab paika konkreetsed ajalised ja ruumilised piirid ning mängureeglid, on näitusel võime muuta külastaja ruumitaju.

Unistus elavast südalinnast
Villem Tomiste „12 ulma“ kutsub mõtlema Tallinna kesklinnast kui pidevalt uuenevast organismist, mille elujõu allikas on kultuur ning pulbitsev igapäevaelu.

Kallis, las ma objektistan sind natuke
Kunstnik tahab kujutada meest nii, nagu mees kujutab naist elik on naist kujutanud – muuta ta vaatajast vaadatuks.

Kord, kui unustasin unistada paremast tulevikust
Entroopia jõud on selge ja vääramatu, lõhutut on keeruline tagasi kokku panna, kuigi vahel ka õnnestub. Ehk ongi see, mis pärast kokkupanekut ilmneb, hoopiski uus, ilus ja huvitav?

„Tu ja Minakaru“. Kumu esimene näitus lastele (ja õnneks kõigile teistele ka)

Ilmapuu
Ootamatu Guatemala kunstibiennaali külastus avas ukse Ladina-Ameerika kunstile, ajaloole ja ühiskonnale.

Mänguväli on kardinaalselt laienenud
Eesti kunstielu tugevalt kujundanud kunstimuuseumide juubeliaastal on sobilik uurida, mismoodi on kõik vahepeal muutunud ning mõelda tagasi ka pingetele, mis nende asutuste teket omal ajal vormisid.
Ühiskond →

Õiglane üleminek kui tasakaal jaotusõigluse ja tunnustusõigluse vahel
Ida-Virumaa tulevik

Kes on naine? Kes on mees?
Teadvustamine, et maailm ei ole kitsalt binaarne, laiendab kõigi maailmataju ja teeb elamise sulnimaks: kõik saavad vabamalt tiibu sirutada.

Kirjanduse veritsev serv
„Kas riigid, kellel on selles konfliktis mingi roll, tõesti ei mõista, et iisraellased ja palestiinlased ei ole enam suutelised end päästma?“
Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu
Haidti väide, et nutitelefonid ja ühismeedia põhjustavad noorte vaimse tervise muresid, pole üksnes vale, vaid ka ohtlik, sest sellega välditakse nende tegelikke põhjusi.

Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale
Kas Toompeale tuleks veel üle tuhande piketeerija ning kultuuriinimeste taga seisaks 10 000 inimest? 1996. aasta kultuuritöötajate streigi reportaaž!*
NATO abi pole automaatne, vaid poliitilise suva küsimus
Milline on eetiline argument, mis teeb Eesti üldse selle vääriliseks, et USA kasutaks tema pärast tuumapommi?
Pole välistatud, et Putini režiim sõdibki lämbumiseni
Venemaa peamine eesmärk Ukraina sõda alustades – tagasi võita kaduma läinud juhtpositsioon maailma julgeolekupoliitikas – on peaaegu kokku varisenud.

Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks
Julgeolekuolukord eeldab sidusust, kuid avalik suhtlus toimib Eestis äraspidiselt, konfliktid muutuvad kiiresti isiklikuks ja positsioonid kivistuvad.
Tervitused sisekosmosest
Blogipostituse avamise lõhn

Viis kontrastset Indiat
Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi õppereis viies India linnas: Delhis, Chandigarhis, Shimlas, Bangalore’is ja Mumbais.

Vene-Ukraina sõja tegelikest juurpõhjustest
Hiinal piisab paarist nupuvajutusest, et seiskuks Venemaa pangandus, katkeks liikluse reguleerimine suurlinnades ja riigi energiaga varustamine.


































