Kultuurileht
Nädala fookus
Vähem on jälle rohkem
Reformierakondlaste väited kultuuri rohkest rahastamisest ja tugevusest ei pea faktikontrollis vastu.
Vene tehased põlegu!
Putin kasutab Lukoili nagu eesli nina ees rippuvat porgandit, mis paneb kabjalise vajalikus suunas kappama.
Ohtlik puu. Mis on lubatud bemmile, pole lubatud tammele
Südalinnas varitsevad ohtlikud kujud – räämas puud. Võitlus nende peatamiseks on tõhus ja süsteemne. Kas…
Sulge
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Foto: Kairit Leibold/ERR
Estonia. Ajakirja sünd 3.0
Millega alustada teksti, mis oleks „terviklik (memuaarne) käsitlus ajakirjast Estonia ja tema ajajärgust”, nagu Loomingu tellimus kõlas?…
Foto: Kairit Leibold / ERR
Salvestused
Hääl oli moonutatud. Aeglane, kumisev – nagu rääkija oleks korraga viibinud liiga kaugel ja liiga lähedal. Taaniel ei tundnud…
Foto: Ülo Josing/ERR
Tõlkija loeb. Heili Sepp
Tõlkija loeb. Mina loen. Siin pole mingit kahtlust. Aga mida olen mina lugenud nimelt tõlkijana? Millised raamatud –…
Foto: Kairit Leibold/ERR
Ühisnimetaja otsija traktaadid ja jutlused
Rein Veidemanni läheneva juubeli eel tema raamatuid üle lugedes või lehitsedes hakkas mind mitme tähelepaneku ja…
Foto: erakogu
Läti Henriku Estonia ja Estones: mitte eesti rahvas, vaid poliitiline ühendus
Artikkel on valminud teadusprojekti PRG 1931, „Eesti 12.–14. sajandil: kohalik…
Rain Soosaar.
Kõrgkoolide klaas pole ikka veel täis
Kõrgkoolide rahastamisest on saanud lõpuks kõneaine nii meedias kui riigikogus. Ent see ei tähenda, et õppejõududel…
Aivar Toom.
Noorus ei ole hukas
Euroopa tänavatel haridusteemadel alanud noorte protestid näitavad, kui kiiresti võib õigustatud rahulolematus muutuda äärmuslaste tööriistaks. Eesti peaks seda…
2 kommentaari
Jim Ashilevi „Inimese kostüüm“ kirjeldab otsesõnalist räiget rassismi nii koolikeskkonnas
kui ka linnaruumis.
Foto: Rasmus Rebase, Postimees / Scanpix
Raamat kui punktiirjoon
Kultuurileht
Nädala fookus
Peatoimetaja valik
muurileht.ee
Plaadiarvustused
Loomingu Raamatukogu
loominguraamatukogu.ee
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →
Film →
Haridus ja…
Nädala fookus
Peatoimetaja valik
muurileht.ee
Plaadiarvustused
Loomingu Raamatukogu
loominguraamatukogu.ee
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →
Film →
Haridus ja…
Foto: Scanpix / Alamy / Pixelshot
Kõik justkui teavad, aga vaikivad
Hiljuti vapustas avalikkust Ameerika Ühendriikides Cornelli ülikoolis aset leidnud skandaal: 20-aastane naistudeng väidab, et teda uimastati üliõpilaskorporatsiooni…
Insenerid sünnivad põhikoolis. Seepärast peab tehnoloogiapisiku nii poistesse kui ka tüdrukutesse süstima juba varakult, arvab Tartu Raatuse kooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Priit Laats, kes pälvis hiljuti õppija andekuse arendamise auhinna.
Foto: Sirje Pärismaa
Priit Laatsi õpilased tudengitele alla ei jää
Tartu Raatuse kooli tehnoloogiatundides saavad õpilased juba neljandas klassis teadmisi 3D-modelleerimisest ja aasta pärast töötavad…
Audentese erakooli sööklas saavad õpilased valida mitme sooja roa vahel ja lisada toidule maitseaineid. Uus määrus ei keela koolil valmis toidu kõrvale soola pakkuda.
Foto: Andres Raudjalg
Määrus muudab menüüd, õpilased on asunud maitseainetega hangeldama
Uued toitlustamisnõuded piiravad koolitoitu lisatud soola ja suhkrut ning toovad menüüsse rohkem…
13 kommentaari
Hispaania Maja õppejuht Merilin Tali rõhutab, et keeleoskusest üksi ei piisa: õpetaja vajab ka pedagoogilist ettevalmistust.
Foto: Pärtel Relve
Hispaania keel võib saada esimeseks võõrkeeleks
Haridus- ja teadusministeerium kavandab lisada hispaania keele A-võõrkeelte hulka. Koolide võimalus seda õpetada sõltub aga…
„Uue presidendi pilt pole veel kohale jõudnud, et see üles riputada,“
muigab Kristina Kallas.
Foto: Ragnar Kaasik
Kristina Kallas: õpetajate õigus õpilastelt pingutust nõuda peab säilima
Eesti haridus- ja teaduministri Kristina Kallase ametiaeg kestab veel ligi pool aastat.…
4 kommentaari
Vikerkaar seeneriigis
Eestlastest on saanud seenerahvas. Igasügisesed seenenäitused Tartus ja Tallinnas murravad publikurekordeid, Elron on käima pannud Seeneekspressi ning hiljuti…
Loodus ei ole roheline ekraan
Kant väitis „Puhta mõistuse kriitikas“, et me ei tunneta empiirilisi objekte ilma tooreste meelesisenditeta, mida vaim füüsilisest…
Kirjandus, autorid ja tegelased identiteedikriisis
Eesti novell 2026. Koost. Maria Veske, Paul Raud, Margit Lõhmus, Alvar Loog. Tallinn: Puänt, 2026.…
Hea poisi pilguga
Jüri Kolk. Täiesti tavalised inimesed. Tallinn: EKSA, 2026. 184 lk. 20.99 €.
Reeli Reinausil on raamat „Täiesti tavaline perekond“, nagu…
Reeli Reinausil on raamat „Täiesti tavaline perekond“, nagu…
Isuarhitektuur. Neli tuba ja üks helendav rull
„Isuarhitektuuri” kui mõistet pole olemas. Meie aga pakume, et seda võiks pidada arhitektuuri alaliigiks, millega…
20 000 euro eest ostukäitumist
Selles on midagi paeluvat, kui näed kaupluse iseteenindusalas, et keegi on ostnud õhtusöögiks pelmeenid ja kirsstomatid. Küllap…
Tekst, mis istub nagu rõivas
„Millest on moes kirjutada?” on Müürilehe uus lugude sari, mis püüab anda Eesti moeajakirjandusele värske hingamise. Esimene…
Nii palju võid!? Baltisaksa õhtusöögil tunneb kaasaja dieediga harjunu end nagu jõululauas
Esimese eestikeelse kokaraamatu ühe säilinud eksemplari sisse on Uus-Põltsamaalt pärit…
Kuidas rääkida söömis- ja toitumishäiretest vastutustundlikult?
„Söömishäiret saab põdeda ainult noor peenike valge tüdruk.” See on lause, mida ükski…
Särikahvel ja searibid – toored Lõuna-Eesti perepubi vaibid
Isegi kui köögitöö enam mu hinge ei täida, annab see mu kunstile ainest.…
Eluasemeküsimus Ukrainas
Missugused eluasemeküsimused kerkivad sõjapiirkonnas ja -ajal ning miks meie neist lugema peaksime? Kadri Tüür tutvustab tänavu suvel välja…
300 tundi kuus, 20 vahetust järjest. Intervjuu Jevgeni Kolikoviga
“Reaalsus on selline, et kui oled 45+, siis oled kas juhtivpositsioonil, sul on…
Kas saab olla liiga isiklik?
Sanna Kartau astub teosega „Ma usun ihasse” väärikasse obsessiivsete nais(tegelas)te voolu. Kunst ja päriselu moodustavad autofiktsionaalse sümbioosi.…
“pühendus Lilithile” jt luuletusi
läti keelest Emma Aleksandra Jaanson
pühendus Lilithile
anna mul jõudu
kiskuda välja oma küljeluu
ja anda see talle tagasi
et me…
pühendus Lilithile
anna mul jõudu
kiskuda välja oma küljeluu
ja anda see talle tagasi
et me…
“ENDSPIEL” jt luuletusi
ENDSPIEL
„Kes on need inimesed, kes meid vaatavad?“
Kuulutan välja romantilise eraisiku pankroti.
Ta oli nõus rotid võtma, kui vaid…
„Kes on need inimesed, kes meid vaatavad?“
Kuulutan välja romantilise eraisiku pankroti.
Ta oli nõus rotid võtma, kui vaid…
“olen alk kaljuserval” jt luuletusi
*
Olen alk kaljuserval,
ees tormine meri, taga kodune pesa.
Meres on maitsvad kalad,
pesas enam ei ole.
Olen nii väike
ja…
Olen alk kaljuserval,
ees tormine meri, taga kodune pesa.
Meres on maitsvad kalad,
pesas enam ei ole.
Olen nii väike
ja…
Kas aforism päästab maailma?
„Loomad-taimed“
Dimitra Kationi
OPA! Publishing, 2026
Tõlkinud Karoliina Kagovere
Kui käies massides jääd vooruslikuks,
kui hoiad lossideski lihtsat joont,
kui…
Dimitra Kationi
OPA! Publishing, 2026
Tõlkinud Karoliina Kagovere
Kui käies massides jääd vooruslikuks,
kui hoiad lossideski lihtsat joont,
kui…
“Mullu suve anekdoot” jt luuletusi
Mullu suve anekdoot
Mu pea ümber keerlevad mullu suve kärbsed
Ja õhtust tungib läbi vananaise suits
Verandasse sulanud perenaine…
Mu pea ümber keerlevad mullu suve kärbsed
Ja õhtust tungib läbi vananaise suits
Verandasse sulanud perenaine…
Tallinnal on probleem
Ainus hea kunst saab sündida kadunud hiilguse kirjeldamisest, aga Tallinnal seda pole. Inimestel on selged ettekujutused New Yorgist,…
“„not my proudest moment“ ehk siis kui luule sünnib iseenesest ehk esimesed täiskasvanu abcd-d” jt luuletusi
„not my proudest moment“ ehk siis kui…
ELU LÕHN JA LIHTNE LÄHEDUS VILJANDI HAIGLATEATRIS
„Lühem kui elu”. Dramaturg-lavastaja: Priit Põldma. Kunstnik-lavastaja: Joel Väli. Dramaturgid: Maarja Moor ja Aare Pilv.…
MUUTUSTE TUULES FILMIAJAKIRJANIKE ÜHINGUNI — EESTI FILMIAJAKIRJANDUS 100 IV
1980-ndate filmiajakirjandusest, või tegelikult mis tahes valdkonnast rääkides ei saa mööda vaadata…
WAGNER JA MEIE
Richard Wagneri tetraloogia „Nibelungi sõrmus” I osa „Reini kuld” Eesti esiettekande puhul 18. VII 2026 Kuressaares Saaremaa ooperipäevadel
PROGRESSI MURDUMINE EKSPONENTSIAALSESSE KASVU
Lineaarne ja eksponentsiaalne kasv
Et visandada praegu toimuvat kultuurilise taustsüsteemi muutust nii, nagu seda veab tehnoloogia…
Et visandada praegu toimuvat kultuurilise taustsüsteemi muutust nii, nagu seda veab tehnoloogia…
SEBASTIAN FAGERLUNDIGA MUUSIKA LOOMISEST JA OOPERIST
Sebastian Fagerlund (snd 1972) on üks tänapäeva olulisemaid soome heliloojaid. Laiemat tuntust on ta saavutanud…
Lydia Rahula.
Foto SCANPIX/Erki Pärnaku/Õhtuleht
Lydia Rahula värvikas maailm
Särava Lydia Rahulaga seostuvad ikka ennekõike poistekoorid, kuigi elu jooksul on ta juhatanud mitut tüüpi koore. Samuti…
Toivo Nahkuri raamatud on hindamatu väärtusega
Emeriidipõlve nautiva Toivo Nahkuri töö meie muusikapõllul on olnud austustväärivalt mitmekülgne. Väljapaistev õppejõud, soolokontserte andnud…
Kädy Plaas-Kala.
Foto Stina Kase
Mida annab muusikule spordi- ja soorituspsühholoogia
Oli aasta 2020 ja kogu maailm ägas koroonaviiruse puhangu käes. Olin just sünnitanud oma kolmanda…
I.N.T.A. koor.
Foto Toomas Tuul
I.N.T.A. segakoor – sõpruskond
Algus
2003. aasta septembris ilmus Tallinnas Müürivahe 15 asuvas Musamari mudilaste muusikakoolis seinale teade, et kõik viisi pidavad…
2003. aasta septembris ilmus Tallinnas Müürivahe 15 asuvas Musamari mudilaste muusikakoolis seinale teade, et kõik viisi pidavad…
Hetk esituselt: vasakult Raiko Raalik, Reigo Tamm, Elina Nechayeva, Kai Rüütel-Pajula.
Foto Erlend Štaub
Oscar Wilde’i muinasjutt Kohila suveõhtus
Tiit Kikase lühiooper “Õnnelik prints” 14. ja 15. augustil 2026 Tohi Distillerys. Helilooja Tiit Kikas, libreto…
Paljutõotav duo: Maria Listra ja Kärt Ruubel.
Foto Teet Raik
Kammermuusika Fotografiskas –kaasaegne schubertiaad
Augustikuine festival “Kammermuusika Fotografiskas”, mille on ellu kutsunud pianist Kärt Ruubel, oli tänavu juba viies.…
Festivali lõppkontsert, esiplaanil festivali kunstiline juht Anna-Liisa Bezrodny.
Suve sädelev lõppakord
Suve lõpp ja sügise algus ning eriti selle südames paiknev lõikuskuu tunduvad muusikamaastikul pakkuvat küllalt viljakat pinnast erinevat…
Umakeelitside laulõ plaat
Muusik ja laululuuja Kuslapuu Kaisa om valmis saanu vahtsõ helütsõõri, kon pääl om 11 võrokeelist autorilaulu.
Vahtsõ plaadi päälkiri…
Vahtsõ plaadi päälkiri…
Eesti Rahvakultuuri Keskus jagi tunnustuisi
Riidi, 16. rehekuu pääväl oll’ Haapsalu kultuurikeskusõn rahvakultuuri valdkunna tenosündmüs, kon etendüsega märgotõdi, miä või olla…
Tulõman omma Lindora laat ja Uma Meki suurlaat
Pia omma tulõman mi kandi kõgõ suurõmba sügüsedse laadu. Simunapäävä, 28. rehekuul om Lindora laat,…
Võro keele nätäl
2.-8. märdikuul 2026 peetäs timahavast võro keele nädälit. Kae nädäli kavva: https://wi.ee/voro-keele-natal-2026/
UL
UL
Elo nigu Ameeriga filmin
Seokõrd anna üte filmisoovitusõ. Või-olla olõ ma tuust tan joba kõnõlnu, a asi om tõsinõ ja topõld jutt…
Kaemi üle ola tagasi: rehekuu tõnõ puul
1986. aasta 18. rehekuul oll’ Jüri kerkoaiah ja koolimajah edimäne Eesti muinsuskaitsõklubidõ kokkosaaminõ.
21. rehekuul nakas’ pääle…
21. rehekuul nakas’ pääle…
Kae, miä üteľ!
«Aiteh, armsa taivaesä! Ja olõ hää, hoia viil kavva säänest Eestit, mink siseministeeriümi kõgõ suurõmb murõ om tuu, määnest…
Pildikene Adamsoni luulõvõigõlusõlt
Seo pildi pääl omma timahavadsõ Adamsoni Hendriku murdõluulõvõistlusõ ossavõtja ja kõrraldaja. Mitte peris kõik, a nuu,…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Loomingu Raamatukogu
Sirp
Vikerkaar
Õpetajate Leht
UMA Leht
Looming
Keel ja Kirjandus
Müürileht
Akadeemia
Ajakiri Muusika
Hea Laps
Täheke
Värske Rõhk
Kunst.ee
Teater.Muusika.Kino
Kirjandus →
Mureliku suuga
Toomas Kiho. Pundinuiad. Tartu: Ilmamaa, 2025. 123 lk. 15.50 €.
Nii nagu Marie Under oma 1942.…
Nii nagu Marie Under oma 1942.…
„Inimese kostüümi“ oluliseks sidusaineks on isikupärane huumor: vahel lõikavalt terav, vahel lepitav ja vabastav, vahel suvaline ja jabur.
Siim Lõvi / ERR / Scanpix
Kas valul on keel?
„Inimese kostüüm“ pole lihtsalt ühe inimese või ühe sõprussuhte lugu, selle sees on ühe sõpruskonna, aga võib-olla ka ühe põlvkonna lugu.
Suurem osa du Châtelet’ kirjadest Voltaire’ile on küll hävinud, ent jumala abiga on säilinute hulgas see täiesti geniaalne kiri, mis loodetavasti jääb igavesti kuuluma epistolograafiakaanonisse.
Erakogu
Õnn vs. armastus
Arutlust kirjutades proovis du Châtelet eelkõige vastata küsimusele, kuidas eksisteerida maailmas eneseküllase naisena.
Kirjaniku, lavastaja ja näitleja Pirkko Saisio 2024. aastal ilmunud „Suliko“ pälvis Soomes Runebergi auhinna. Õige pea jõuab eesti lugejate ette ka Saisio kasvamis- ja õpinguaastatest jutustav Helsingi triloogia.
Pirjo Honkasalo / Siltala
Kes lohutaks vana massimõrvarit?
Stalini kuritegusid õigustamata laseb Pirkko Saisio mõelda selle üle, kuidas lapsepõlvetraumad ja isikuomadused viivad selleni, et keegi ülendab ennast jumalaks.
Film →
„MORTEN” KAHE MAAILMA VAHEL
„Morten”. Film põhineb Reeli Reinausi romaanil „Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Režissöör: Ivan Pavljutškov. Stsenaristid:…
PERSONA GRATA IVAN PAVLJUTŠKOV
Ivan Pavljutškov septembris 2026.
Kohtume sinuga augusti lõpus, täpselt nädal enne „Morteni” Eesti esilinastust. Kas sul…
Kohtume sinuga augusti lõpus, täpselt nädal enne „Morteni” Eesti esilinastust. Kas sul…
„Marmormehes“ soovib noor filmitegija Agnieszka (Krystyna Janda) teha oma lõpufilmi müürsepp Mateusz Birkutist, kellest sai 1950ndatel eesrindliku stahhaanovlase sümbol, kuid kes 1970ndatel on võimude ebasoosingusse sattunud. Tagasivaadete kaudu näidatakse vaatajale, kuidas käis Birkuti propagandistlik müüdiloome.
WFDiF
Poola ajaloo väsimatu kroonik
Andrzej Wajda järjepidev tagasipöördumine sõjaaja õuduste juurde näitab, et ajalugu vajab filmimeediumis uute põlvkondade pealekasvamise ja poliitilise vabaduse muutumise valguses pidevat käsitlemist.
„Originaali imetleme pärast võitu“. Neptuuni purskkaev Lvivis.
Silvia Lorenzi
Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm
Ukraina filmitööstusele on väga oluline tunne, et ollakse endiselt osa laiemast pildist, rahvusvahelistest kaastootmisprojektidest, loomingulisest mõttevahetusest.
Nähtamatu katku ja vägagi silmapaistva põllumajandus- ja toiduameti mobiilse põleti ohtude vahel räägitakse tegelikult lugu inimestest, mitte sigadest. Pildil ameti ametnik (Taavi Teplenkov).
Kaader filmist
Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased
„Seatapp“ on jant kultuuri- ja identiteediküsimusest ning seetõttu ei saa ka öelda, et siin edastataks mingit uut tüüpi lugu.
Léa Drucker sisejuurdluse uurija Stéphanie Bertrandina filmis „Juhtum 137“.
Fanny de Gouville
Kollased vestid ja sinised vormid
Léa Drucker: „Mind huvitab küsimus, kuidas saame politsei ja inimeste vahelise usaldussuhte taastada pärast seda, kui tõde on selle purustanud.“
Tõru Kannimäe noor talent sai vaatajatele tuttavaks juba tänu möödunud aastal esilinastunud „Fränkile“ ning võib tõdeda, et tema tase pole langenud ka „Mortenis“.
Kaader filmist
„Morten“ on tänuväärt lisandus Eesti filmivaramusse
Noortefilm „Morten“ võiks anda oma probleeme tihti üksi kandvatele eestlastele juurde julgust küsida abi, olla…
„BOB” — TUDENGIFILMIDE FESTIVAL „BEST OF BFM”, 2026
Millest räägivad filmitudengite parimad tööd?
Juba rohkem kui kaks kümnendit toodab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia…
Juba rohkem kui kaks kümnendit toodab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia…
Muljet avaldas Marco Bechise haarav draama „Tagasi Buenos Airesesse“, mis põhineb ta isiklikel kogemustel tuhandetele elu maksnud 1976. aasta sõjaväelisest riigipöördest Argentinas. Pildil peaosaline Mariano Guerra (Adriano Giannini).
Kaader filmist
Ei saa me ilma poliitikata
Veneetsia tänavune filmifestival tegi lõpu mõttele, et filmikunst ei ole poliitiline – isegi kui festival väidab sõnades vastupidist.
Argument ei saa olla „kriitik ei tohiks hinnata“. Filmikriitika juurde kuulub hindamine, kuid hinnang peab põhinema analüüsil.
Eesti arvustuste arvustus
Kriitik võib filmi tõlgendada, isegi seda vihata või armastada, kuid kui seal puudub see, mida tema seal näha oleks soovinud, ei ole see automaatselt filmi puudus.
EESTI ANIMATSIOON VÄLJENDAB JA HOIAB KA RAHVUSLIKKU SISU
Ei õpita koolides eesti animatsiooni ajalugu —
nii palju on tehtud, aga me ei oska pidada…
nii palju on tehtud, aga me ei oska pidada…
LIMINAALNE RUUM EESTI ANIMATSIOONIS
Üks huvitavamaid asju/jooni, mida olen eesti animatsiooni puhul märganud, on see, et seal kohtab sageli…
Haridus ja teadus →
Jan Joonas Pevkur meenutab, et kirjutas põhikoolis filmi „Whiplash“ analüüsi sadu sõnu üle nõutud mahu. Film räägib noorest džässtrummarist, kes õpib karmi õppejõu juures. Too otsib poisi võimete piire ning viib ta murdumise äärele.
Foto: Marilin Leenurm
Jan Joonas Pevkur: filmidest kõlab vastu noorte soov olla nähtud
Just Filmi juht Jan Joonas Pevkur soovib, et noored ei jääks raskete teemadega üksi. Tänavu…
Neljateistkümnendat korda toimunud aasta õpetaja galal tunnustati 12 kategooria laureaate ning anti üle hariduse riiklik elutööpreemia.
Foto: Ardo Kaljuvee
Hariduse aednike lõikuspidu
Aasta õpetaja konkursile esitati tänavu ligi 1600 kandidaati, kelle seast parimatest parimad jõudsid finaali ja…
1 kommentaar
Indrek Neivelti sõnul peab kool õpetama noort pingutama ja tööd tegema. „Kui andekal lapsel tuleb kõik väga kergelt, ei pruugi ta õppida pingutama. See on talendi raiskamine,“ lausub ta.
Foto: Siim Lõvi, ERR
Indrek Neivelt: paneksin haridusministeeriumi paariks aastaks seisma
Ettevõtja Indrek Neivelt leiab, et Eesti kool annab noortele hea hariduse, kuid liigub liigse standardiseerimise…
12 kommentaari
Hetk Tartu Tamme gümnaasiumi laboris toimunud õpitoast „Keemik on tegelikult kokk“.
Foto: Urmas Tokko
Õhtu täis melu ja teadmisi
Iga-aastane teadlaste öö festival pakub võimalusi lastes ja noortes teadushuvi äratada ning kooliellu vaheldust tuua.
Üle-euroopalist…
Üle-euroopalist…
„Iga tervishoiutöötaja ei pea olema psühholoog ega suutma patsiendi emotsionaalset koormat enda kanda võtta, aga ta saab valida, kuidas ta inimesega räägib,“ ütleb Siiri Rannama.
Foto: erakogu
Presidendi sotsiaaltöö preemia võitnud Siiri Rannama: „Empaatia ei võta meilt rohkem aega kui ükskõiksus!“
Hiljuti president Alar Kariselt sotsiaaltöö preemia pälvinud Saaremaa vähiühingu juht ja patsiendiorganisatsiooni Onkoloogika juhatuse liige…
1 kommentaar
“Minu jaoks ei ole kõige olulisem, kas laps on korra aastas hambaarsti
toolis istunud, vaid millises seisus ta sinna jõuab,” ütleb hambaarst Anastassia Kuldmaa.
Foto: Laura Oks
Hambaarst: kui tegeleme ainult tagajärgedega, siis jäämegi laste hambaid parandama
Mullu vajas ligi 1500 kahe- kuni kuueaastast last hambaravi üldanesteesias, sest korraga oli vaja ravida…
Lilian Promet.
Õpetajad vajavad arenguvestluse korraldamiseks toimivat süsteemi ja tuge
Sageli ei kurna vestlus ise, vaid teadmatus, kas teisel pool lauda istub koostööpartner või vastane.
Õpetajate…
Õpetajate…
1 kommentaar
Enn Kirsman.
Meisterõpetajatest. Tähtsast komisjonist. Ja loomulikult palgast!
Õpetaja, kes on kord juba „kõrgele komisjonile“ tõestanud, et ta on väärt meisterõpetaja „tiitlit“, ei…
5 kommentaari
Eddi Tomband.
40 + 40 – 5 = 90?
See võrrand kehtib paaristundide kohta. Kahe tunni, 90 minuti asemel õpivad lapsed 75 minutit, vahepeal…
6 kommentaari
Sirje Pärismaa.
Päriselu algab varakult
Ühes Eesti tippkoolis oli aastaid tagasi õppejuhi riiulis kaust pealkirjaga „Suvitajad“. Sinna rändasid lehed nõusolekuallkirjadega,…
1 kommentaar
Eesti lapsed panevad koolist poppi märkimisväärselt palju
Eesti õpilased on jätkuvalt Euroopa tipus: mitte ainult teadmiste, vaid ka tundidest puudumise poolest ületavad…
1 kommentaar
Kutseharidusreformi laevukesele plingib majakas sihiga 2027. aasta.
Foto: ÕPL arhiiv
Kutsehariduses on lisarahastust pikalt oodatud
Haridus- ja teaduministeerium annab kutseõppeasutustele järgmiseks aastaks ligi 14 miljonit eurot lisaraha. Koolide enda sõnul on…
Muusika →
75. sünnipäeva kontserdist kujunes enam kui tagasivaade Tõnu Naissoo väärikale karjäärile.
Brigitta Pruual
Vingelt rokkstaariliku võbinaga
Tõnu Naissoo ei ole jäänud kinni oma varasemasse loomingusse, vaid otsib koos teiste muusikutega uusi väljendusvõimalusi.
Ukraina pianist Vadõm Holodenko haaras publiku tähelepanu esimesest hetkest: interpreet oli täielikult muusika kütkes, tema esituses polnud kübetki distantsi ega jahedust.
Gunnar Laak
Festival on sama elujõuline kui klaver
Eesti Kontsert sai maha ühe võimsa ja õnnestunud festivaliga. On hea meel, et Eestis korraldatakse nii suurepärast klaverifestivali.
The Really Big Chorus Royal Albert Hallis, dirigent Brian Kay.
Foto Chris Christodoulou
Mida hääl veel mäletab?
Dementsusega inimese kõrval olev lähedane õpib ühel hetkel märkama mitte ainult seda, mis kaob, vaid…
VASTAB ELMAR SATS
Elmar Sats septembris 2026.
Harri Rospu foto
Minu esimene kokkupuude sinuga oli umbes 1990. aasta paiku. Bändihuviliste…
Harri Rospu foto
Minu esimene kokkupuude sinuga oli umbes 1990. aasta paiku. Bändihuviliste…
Festivali üheks tippsündmuseks kujunes Eesti Rahvusmeeskoori kontsert (dirigent Mikk Üleoja) valikuga Tubina meeskooriteoseist, sh harva kuuldavaist, ning „Reekviemiga langenud sõduritele“.
Gunnar Laak
Kuhu sa aiva kõnnid, Peipsiveere trubaduur?
Nagu Eduard Tubina loomingus, on kujundanud sümfooniad tugeva keskme ka temanimeliste pidustuste varasematel aastatel, kuid nüüd on festivali ilme hakanud pisitasa muutuma.
Mobisa Mobisa mõjus meeliülendavalt ja põrmustavalt.
Nicolas Bouvy
Eesti raskemuusika hetkeseis: seisab küll, ei pea millelegi nõjatuma, et püsti püsida
Raskemuusika esitluspäev läks korda – kohaliku raskemuusika hetkeseisu see kahtlemata tutvustas.
Kogu festivali suurim üllatus ja sisuline kulminatsioon oli viimasena kõlanud jam session, kus tegid kaasa Talvi Nurgamaa, Theodore Parker, Jaime Lobato, Yuika Zheng ja Hans-Gunter Lock.
Maria Aua
Külmetav keha ja vabastatud helid: kus on ruumilise heli kodu?
Tänavu juba kolmandat korda peetud ruumilise heli päevad tõestasid taas, et ruumilise heli puhul pole küsimus pelgalt tehnoloogias, vaid heli, ruumi ja kuulaja tundlikus suhtluses.
Elavad masinad
Mõni aasta tagasi avaldasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 10/11) oma essee „Tardunud utoopiad paradiisilinnas“. Juttu…
Estonia solistide hulgas on igati Desdemona-kõlblikud sopranid Kadri Raalik ja Olena Bražnõk, kusjuures Kadri Raalik (fotol) võitis pajuteemalise nutulauluga esietendusel publiku soosingu.
Tõnis Tõnström
Intriigipunumise kaunis kunst
„Othello“ on Vincent Boussardi tõlgenduses arglikult ajakohane, aga siiski tõhus lavastus, mille sõnum on väärt, et seda kuulda võtta.
Estonia kontserdisaalis astusid üles Hans Christian Aavik (viiul), Maksim Štšura (klaver) ja Indrek Leivategija (tšello), kelle oli kokku toonud suur armastus Franz Schuberti muusika vastu.
Gunnar Laak
Mitte ainult muusikast
Septembri muusikasündmustest jätsid kindlasti sügavaima mulje Pärdi päevad ja kuu populaarseimaks muusikaliseks koosseisuks võib pidada triot.
Evelin Seppar.
Foto Vahur Lõhmus
Muusikapreemiad 2026 – Evelin Seppar
Silmapaistev loominguline aasta, mida tähistas kahe olulise sümfooniaorkestriteose esiettekanne ning kõrgetasemelised koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri…
Maria Listra.
Foto Ken Mürk
Muusikapreemiad 2026 – Maria Listra
Erakordse professionaalsuse, pühendumise ja särava hooaja eest Eestis ja maailmalavadel, mida iseloomustasid olulised rahvusvahelised ülesastumised…
Teater →
Jarmo Reha ja Pääru Oja näitavad tehniliselt kõrgprofessionaalset mängu, aga tundub, et psühholoogiliselt tuleks tekstianalüüsile veel üks ring peale teha, sest selles leidub kindlasti hulga kasutamata võimalusi.
Jelizaveta Gross
Kaks kõva kivi …
Lavastuses „Elu teatris“ on peidus rahvatarkusele vastupidine võimalus, et kaks kõva kivi võiksid siiski jahvatada suurepärase jahu. Anname aega, usutavasti nii see saabki olema.
Lõpuks upub vana usklik verre: Sami Lanki seisab seestununa keset lava – „Tahan surra kommunistina!!!“ – ja tema pealaele tilgub verd.
Helsinki 98
Kaasosalusele rajatud režiim
Soome teater Helsinki 98 tõi Tallinna oma läbimurdelavastuse „Punainimese lõpp“, mis põhineb Svetlana Aleksijevitši dokumentaalromaanil.
Rändrahnu kõrval kasvava puu oksal tukub oranžis rüüs neiu.
Meelis Oidsalu
Kui oled endas kodunenud, pole kesta vaja
Seren Oroszvary rännaklavastuse „A Body to Dwell“ põhiteemaks kujunes intiimsus, keha ja ruumi suhe.
Kõige üle kumab unenäoline hiigelkuu, mis saab etenduse lõpus konkreetsema tähenduse.
Foto: Rebeca Parbus
Mis värk on, kuuratsanikud?
VAT-teater on toonud lavale Eesti algupärandi „Kuuratsanikud,“ mille osatäitjad tõdesid ERR-ile antud intervjuus, et tekst…
Erik Hermaküla Dadek on empaatiavõimetu jõhkard, kellega mitte keegi kokku puutuda ei sooviks.
Foto: Gabriela Järvet
Kas ma võin sult ühte asja küsida?
Pea 20 aastat tagasi kirja pandud „Elajas“ on üllatavalt tänapäevane.
Kurjusest kantud lapsed on oma tähelepanelikkuselt…
Kurjusest kantud lapsed on oma tähelepanelikkuselt…
TANTS KÕIGE KIUSTE
„Sõltumatu Tantsu Raamat”. Koostajad: Kerli Ever, Triinu Aron, Annika Ader, Sirli Oot ja Kärt Kelder.…
KUIDAS KIRJUTADA TUNDMATUST?
Käesolevas ajakirjanumbris vestlevad Karin Allik ja Hedi-Liis Toome STLis välja antud „Sõltumatu Tantsu Raamatust”, kuid…
Jaanus Rohumaa: „Minu lavastamine on viimastel aastatel olnud sporaadiline. Mul on väikesed trupid ja saan õnneks töötada ainult nende näitlejatega, kellega tahan töötada.“
Piia Ruber
Väiksed-väiksed tunded
Jaanus Rohumaa: „Tõnis Vilu tekstide lugemiseks on alguses vaja natuke teistmoodi prille. Kui sellesse pilti sisse saad, siis on seal hästi huvitav ja tuttav olla, sest me kõik oleme nii tundnud.“
Erik Hermaküla Dadek on väga veenev ja ehmatav oma ülikiiretes ümberlülitumistes, emotsionaalsetes plahvatustes ja füüsilises plastilisuses.
Gabriela Järvet
Elajad meis ja meie ümber
„Elajas“ on lavastusena Taago Tubinale omaselt otsekohene, täpne ja minimalistlik, ent ühtlasi taktitundeline, hinnanguteta ja õrn, kohati isegi humoorikas.
Karl Robert Saaremäe on tundliku, heitleva, hapra Tõnu osas sisendusjõuline ja väljendusrikas, plastiline nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Hasso (Üllar Saaremäe): „Indiviidi positsioon ühiskonnas on katki, Tõnu!“
Kalev Lilleorg
Tundekasvatuse tee viib läbi luule ja unede
Nuutrumi „Tundekasvatus“ ei ole luulelavastus selle trafaretses tähenduses. Roos Lisette Parmase näidendi tekst koosneb Tõnis Vilu luulest, aga sellest on õnnestunult komponeeritud assotsiatiivne lugu.
Näitlejate sekstetti kuuluvad (vasakult) Märten Männiste, Paul Abiline, Sundari Lüllmann,
Oliver Valk, Leonhard Sass Taalmaa, Emma Tross. Teatri- ja muusikasõpradele tulevad küllap nad kõik juba tuttavad ette.
Foto: Siim Vahur
Noore rändtrupi vallatlev farss sumedal lõikuskuul
Farss on žanrina üks paras pähkel ning seda rõõmustavam ja haruldasem on kordaminek. Piip ja…
Kunst →
Saksamaa esemepärandit uuriv Florentine Nadolni usub, et argielu esemete varal saab laiale publikule arusaadavaks teha ka ühiskonnas kriitilised küsimused.
2 × Erakogu
Tunda elu argiesemete kaudu
Florentine Nadolni: „Huvi linna ja argielu kujundamise vastu on suur. Muutumas on ka suhtumine asjadesse, sest aina enam mõistetakse, kui kulukas on uute asjade tootmine“.
Näitust vaadates läheb mõte armsatele emadest sõpradele ja lähedastele.
Kristiina Aarna
Kes peab kogu aeg hoolitsema?
Kui teosed galeriiruumis loovad vanemluse teema käsitlemiseks üsna kanoonilise raamistiku, siis kunstnikuraamat toob näitusel sisse uutmoodi tähendusliku sisu ja moodustab selle tuuma.
August Saia suhe materjali ei ole niivõrd kunstiajaloolase oma, kuivõrd pigem tehnilise uurija pilk.
Kaarel Antonov
Kihiline maailm
August Saia näitusel „Värvinahas“ on selgesti tajuda kunstniku isikupärast käekirja, mille puhul pean ausalt tunnistama, et ma pole varem midagi sellist näinud.
Õleintarsia tooteperekond „Sosin“ koosneb lauavalgustist ja kellast ning on valmistatud Sangaste rukkiõlest ja saarepuidust, disainerid Mirjam ja Markus Pärnamets.
20aastane Bruno
Margot Vaaderpass: „Ilmselt ei ole disain esimene asi, mille järgi Eestit tuntakse. Meil on aga tugev disainikogukond, ring inimesi, kes hoolivad sellest, et disainil oleks tiivad.“
Kõhedus ei välista turvatunnet. Vaade Angela Maasalu ja Eike Epliku ühisnäituselt „Kus kasvavad koletised?“.
Paul Kuimet
Kuhu peita end koletiste eest?
Angela Maasalu ja Eike Epliku ühisnäituse võlu peitub selle nõiduslikus esteetikas.
Külmade taktikatega on orkestreeritud tundlik installatiivne keskkond. Vaade Liina Siibi ja Kaire Ranniku ühisnäituselt „Mets on vend on õde on haav“.
Paul Kuimet
Külmas metsas hakkab palav
Kaire Rannik ja Liina Siib jahivad oma näitusel „Mets on vend on õde on haav“ metsikut ja kaotsiläinut metoodiliselt, kuid kindlasti ei saa süüdistada väljapanekut emotsionaalses jaheduses.
Eero Epner, kunstiteadlane
Pealelend – Eero Epner
Eesti Kunstnike Liit valis koos ekspertkomisjoniga oma kunstikogust välja teosed, mis lähevad erakorralisele oksjonile, et…
Kuhu need läbipõlevad lõuenditükid läbipääse tekitavad? Kuhugi, kus seda lõuendit ees ei ole. Nagu tõmbaks maalitud dekoratsiooni tegelikkuse pealt maha.
Stanislav Stepaško
Süsteemne ironist pistis pea läbi taeva
Kaido Ole näituse maalides kordub üks muster: tuli teeb augud lõuendisse ja siis on läbi nende aukude näha mingit teist kohta – midagi, mis ei ole siinpoolne.
Oksana Tralla-AngerVeneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku komissar
Siim Lõvi
Pealelend – Karen Jagodin
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku komissar
Mõlemad kunstnikud kujutavad oma töödes valdavalt naisi – nii oma lähedasi kui ka ajaloolisi tegelaskujusid.
Üla Koppel
Naine, skulptuur ja tussimonument
Ikkagi mõjuvad suurte vormidega töötavad naised kuidagi eriti rajuna – ka tänapäeval. Miks ometi?
Hoolimatust hoolest sünnitusloos
Ajaga on sünnitamisest saanud kollektiivse asemel üksildane kogemus. Kuigi sünnitustange ja muid võikaid vahendeid enam…
Ühiskond →
Rousseau kibedad pisarad
see ilmaliku pihi
tuntud võimalikkus
on võimaluste äralõikamine
me sillutame tee mis endast väljub
ja sellega üks teine tee…
tuntud võimalikkus
on võimaluste äralõikamine
me sillutame tee mis endast väljub
ja sellega üks teine tee…
Nappus on võimalus
Alejandro Aravena: „Globaalselt ollakse üksmeelel ehk ainult selles, et ebavõrdsust on palju. Aga kuidas seda vähendada? Selles enam üksmeelt pole.“
Eesti ehk kõige tõsiseltvõetavam klubi nimega Hall on andnud teada, et lähitulevikus ootab seal ees hoopis multifunktsionaalne kultuurimaja. Kaduda võib midagi, mille tagasitulekut sellisel kujul enam ei näe.
Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
Klubi kui järelmõte
Kui me teame juba, millist ruumi ehitame, millist identiteeti ruum tugevdab ja milliseid suhteid toodab, siis pole tegu eksperimendi ega transformatsiooniga, vaid kultuuriliselt administreeritud reaalsusega.
Kas majanduse elavnemine on toidu kättesaadavamaks teinud?
Majandus elavneb, igakuised toimetuleku näitajad paranevad, kuid pangakontot vaadates ei jää kuidagi kuu lõpus raha…
Reportaaž Tallinna toidumessilt
Müürilehe oktoobrinumbri teemaks on #toit. Meie õnneks toimus septembri lõpus iga-aastane lõpptarbijale suletud toidumess. Käisime…
Turbo-ajakava on iseloomulik kogu Eesti kollektiviseerimisele: 1949. aasta märtsi lõpus ja aprillis tehti keskmiselt 100 kolhoosi päevas. Pildil aastail 1949–1962 ilmunud ajalehe Kolhoosnik päis.
Wikimedia Commons
Jumalaga minu varandus ja loomad
Kasutades küüditatutest mahajäänud varade registreerijatena, hindajatena ja ümberjagajatena kohalikke elanikke, laiendas nõukogude võim kaassüüd.
Saula Siniallikate veega raviti pärimuse järgi silmi, kuid ka sügelisi ja teisi nahahaigusi.
Kristel Vilbaste
Tervisevetele Euroopasse või sauna taha allikatiiki ehk Allikaveega tervendamine Lourdes’ist Eesti silmaallikateni
Septembri viimasel nädalavahetusel külastas paavst Leo XIV Prantsusmaad ja joonistas oma reisiga kaardile sümboolse M-tähe.…
Ära loe, astu parteisse! Riigi aastatoetus igale kultuurilehtede lugejale on 2,94 eurot, erakonda kuulumise eest aga 112 eurot liikme kohta ehk 38 korda enam.
Piia Ruber
Nööp ja pintsak
Tõotus saada ja jääda kultuurrahvaks on jätkuvalt rahalise katteta.
Tänav on täis tähendusi, mida ei kujundata pelgalt arhitektuuri või linnaplaneerimisega. Ruum kõneleb ka väga väikeste märkide kaudu: avatud uks kutsub sisse, tool annab võimaluse istuda, toidulõhn annab märku, et siin pakutakse midagi.
Georgi Viies
Kahe jalutuskäigu märkmed Narva maanteelt
Tänavaelu ja -melu ei sünni ainult joonisel. Selle taga on inimesed, kes tooli välja tõstavad, kohvi pakuvad või otsustavad õues lõunat süüa.
Arhitektuuri poolest on üks silmapaistvamaid alushariduse komplekse Võru Punamütsike (2026, arhitektid Kristiina Aasvee, Annika Laidroo, Lauri Eltermaa ja Urmo Mets; sisearhitektid Lauri Eltermaa ja Anna-Grete Konsap).
Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Tervislik ja tundeline. Lasteaedade uus laine
Värsked alusharidushooned näitavad tahtmist pakkuda põnnidele õpetlikku ja ühtlasi elamuslikku keskkonda.
Võro instituudi 30. süküskonvõrentsil käüdäs piire piten
22.–23. rehekuul peetäs Võro liinan kooli kood/Võru saalin Võro instituudi süküskonvõrentsi. Seokõrdsõlõ konvõrendsilõ oodõti ettekandit…